 |
Jutluse kirjakoht: Mt 12:33–37 Järjest lühemaks jäävad päevad ja järjest madalama kaarega käib päike taevas. Ja eks see ole ikka märk sellest meile, et suvi on seljataha jäänud ning käes on sügis. Käes on aeg kus koristame saaki, et seda koguda talveks, mis ees ootamas. Ning kuuldud kirjakoht on justkui kõige õigemas ajas selleks, et meile meelde tuletada nende samade viljapuude näitel seda, et meiegi oleme need, kes peavad oma elus vilja kandma. Loe edasi »
|
 Maid on maailmas erinevaid, kuid iga inimese jaoks on ikka ja alati mõni paik, kus ennast hästi ja koduselt võib tunda. Meie eestlaste jaoks on selleks meie kallis Eestimaa. See on maa, kus on meie kodud, see on maa, mis on meile armas.
|
 |
|
|
